Tere, mina olen Firma

Siinkohal panen kirja midagi sellist, mida paljud ei kipu aktsepteerima. Nimelt minu nägemust sellest, et kes või mis on FIRMA. Nimelt olen ma lähiminevikus kogunud üht või teist pidi järgnevat:

• Ühes firmas tuli teemaks firmajuhtide palkade oluline tõstmine. Investori esindaja küsis selle peale nii: "kas te firma huvides ei mõtlegi???".
• Teises firmas oli päevakorral dividendide väljamaksmine situatsioonis kus oli ette näha et see võib kaasa tuua likviidsusporbleeme. Jällegi tuli teemaks see et kas dividendide antud mahus väljamaksmine on ikka firma  huvides, kas see ei ohusta firma likviidsust ja sellega firma jätkusuutlikust.

MINU seisukoht on et firmal ei olegi mitte mingisuguseid huvisid. Nii et vastus küsimusele et "kas sa firma huvides ei mõtlegi", on minu poolt selge "ei". Mina mõtlen ainult iseenda huvides.

Ehk siis, misasi on see müütiline firma??? Minu silmis on firma VAHEND aitamaks osapooltel saavutada oma eesmärke. Ja osapooltel on küll huvid. Osapoolteks on tavaliselt:

• Kliendid, kelle jaoks firma pakutav kas suurendab igapäevast elukvaliteeti, soovivad oma raha vahetada firma pakutava vastu.
  
• Hankijad, kes soovivad oma tööaega või kaupa vahetada raha vastu.
• Töötajad, kes soovivad oma tööaega, oskusi ja ekspertiisi vahetada igapäevaselt rahaks - palgaks. Tihti on nende huviks lisaks ka eneseteostus töö läbi. Töötajad on firma jaoks tegelt üks hankijate alalik, kellega on sõlmitud teist tüüpi lepingud. Samas on firmal tihti võimalik valida, kas teatud tööd teeb oma töötaja või allhanikja.
• Firma osanikud, investorid, kes soovivad saada kasumit sellest et firma tegevus loob ühiskonnas lisaväärtust
  
• Firma tegevjuhtkonna liikmed, kes soovivad osanike ideed ellu viies tõestada oma võimekust suurima lisaväärtse loomisel ja saada lisaks põhipalgale tasustatud proportsioonis loodud lisaväärtusega.
  
• Riik (keda esindab makuamet), soovib saada maksusid vastavalt firma majandustulemustele ja dividendide väljamaksetele.

Need on siis tüüpilised osapooled, osades firmades on misiganes mõlemapolset kasu toovate lepingute läbi rohkem osapooli, osades on aga vähem. Näiteks holding-firmas tihti puuduvad kliendid, tulu teenitakse tütarfirmade ja väärtpaberite väärtuse kasvu kaudu. Samas on paljudel firmadel lisaosapool näiteks laenuandjate näol.

Firma üks kokkulepete kogum osapoolte vahel, kus igal osapoolel on huvid, mida firma rahuldab. Ja firma on üks vägagi õrn moodustis, arvestades et korraga peavad olema täidetud kõikide osapoolte eesmärgid. Näiteks, kui firma pakutav tasu või töötingimused ei rahulda töötajaid kuna see on üldisest viletsam, jooksevad nad laiali ja firma on omadega otsas. Kui palka tõstetakse, rahulduvad töötajad, aga kui sellega minnakse kahjumisse, ei ole osanike huvid täidetud ja nad mingil hetkel sulgevad firma. Mida suurem varu selliste muudatuste üle elamiseks firma kasumlikkuses on, seda jätkusuutlikum firma on, mille üle on õnnelikud kõik osapooled :) 

Kui aga ükskõik mõne osapoolte huvid jäävad jääb pikaks ajaks teenimata, olgu see siis seekord klient kellele ei suudeta pakkuda konkurentsivõimelist palka või maksuamet, kellele ei suudeta makse maksta, on firma lõpule määratud. Ma nüüd kohe nuputasin, mis sõnu kasutada - kasutasin "lõpule määratud", kuna ma põhimõtteliselt ei taha kasutada siin näiteks "hukule määratud", kuna see kõlab traagiliselt. Aga kui firma läheb lõpetamisele või pankrotti, ei ole selles otseselt midagi traagilist. Kui firma lõpetataakse, tähendab see et see ei tootnud ühiskonnas lisaväärtust. Ja ärgem ajagem siinkohas segi head toodet lisaväärtusega - kui uskumatult head toodet pidi tegema nii et firma samas kahjumis oli, tähenadab see et nii ühiskonna kui ka osanike ressursse tegelikult raisati.

Firma ei ole elus organism, mida taga nutta. Kõik osapooled leiavad mingid aseained, mis nende huvisid rahuldavad ja kogu ühiskond võidab sellest et need osapooled, nii inimesed kui seotud firmad, hakkavad ei ole hõivatud enam lisaväärtust mitte loova tegevusega ja on sunnitud valima mõistlikuma väljundi enda ressursile ja on hea šanss et seelle arvel saab sündida mõni uus firma, mis loodetavasti suudab lisaväärtust luua.

Ja algusesse tagasi - uus firma ju saabki alguse sellest et kellegil on idee, kuidas luua lisaväärtus - kuidas valmistada midagi, mida ostjad soovivad vahetada raha vastu, piisava raha vastu et kuludest jääb ka midagi üle.  Olles veendunud et on olemas ka muud osapooled idee teostamiseks, tehakse kõikide osapoolte vahel lepingute kogum. Firma.