Kolhoos-investeering

Ausõna, traktor, lehm ja lüpsik ei puutu asjasse. Pigem sea oma mõtted sellele rajale et endisel liiduvabariigi esinduslikuimal kalurikolhoosil, AS Saare Kalur'il on ~400 aktsionäri ja tegemist ei ole börsifirmaga. Asi selles et Sinulgi on võimalus otsustada paljude väikeinvestorite kasuks, ühe või paari suure asemel. Mitte et neid 400 olema peaks, aga kümme ja rohkem on juba reaalsuses kolhoos küll. 

Milleks seda teha?

Põhjus et Sa ei suuda mõnda rahakamat investorit veenda oma äriplaani headuses ei ole hea põhjus. Sel juhul tuleks pigem kogu asi ümber mõelda, kuna kolhoos-investeeringust saab üldjuhul vähem adekvaatse tagasiside selle kohta et kas idee on ka kandev.

Toon aga paar põhjust miks seda teha:

• Teene sõpradele. Enamusele inimestest ei anta ju tihti võimalust investoriks hakata, väljaarvatud osta Arco Vara aktsiaid.
• Saab kompanjonidega asju arutada kõige vabamas õhkkonnas: grillipeol ja saunalaval.

Miks mitte kolhoosi teha:

• Osanike otsuste saamine on pea sama keeruline ja aeganõudev kui mõistliku seaduse saamine Riigikogust.
• Eelmisest punktist johtuvalt: kuna ettevõtja jaoks aeg=raha, siis võib öelda et asjaajamine investoritega on tõsiselt kulukas.
• Võimalus sõpradest ilma jääda kui asjad ei lähe nii nagu plaanitud.

Kui aga on isu kolhoosniku teed minna, siis mõned näpunäited, mis aitavad neid tagasilööke leevendada.

• Kui võimalik, leia siiski üks suurinvestor, nii et oluliste otsuste tegemiseks piisaks Sinu ja suurinvestori kokkuleppest.
• Kui suurinvestorit ei leia, siis tee osanike leping selliselt et osanikud peavad endi seast valima ühest või kolmest liikmest koosneva nõukogu, kellele antakse täielik voli kõigi eest otsustada.
• Kindlasti tuleb ennetavalt läbi mõelda muud stsenaariumid: näiteks lisakapitali vajaduse korral võid avastada ennast situatsioonist kus pead selleks viie inimese nõusoleku saama ja kui ei saa, võib see tähendada pankrotti. Selliseid asju saab ennetada teatud osanike lepingu klauslitega, mida tahaks siin käsitleda kunagi hiljem. Vihjeks: drag-along, tag-along.
• Selgita oma "kolhoosnikele" ausalt, et halva õnne korral ei ole välistatud et nad rahast ilma jäävad. Vähemalt saad pärast öelda et "ma ju hoiatasin" :)

Kokkuvõtteks: kolhoos-investeering võib olla täiesti realistlik alternatiiv, kuid vajab enne oluliselt rohkem tingimuste läbimõtlemist Sinu enda poolt.

See blogipostitus on kirjutatud ajujaht.ee projekti raames

Underpants Gnomes. Where is the money???

Eelmise teema jätkuks tuli meelde et äriplaani küsitavuse teemal on sõna võetud ühes väga veidras multikas: South Park, täpsemalt siis selles episoodis. Lühidalt oli süžee järgmine: päkapikkude äriplaan on kokku koguda palju aluspükse ja sellega jõuda kasumisse. Kuidas täpselt aluspükste kogumine kasumini viib, ei tea nad ise ka. Iga päkapikk arvab, et küll keegi teine kuskil teab.

See naljaks keeratud näide aga on reaaluses üsna tavaline. Näiteks paljude internetisaitide äriplaan on piirdunud selleni jõudmisega et "saame populaarseks" ja ehk siis kaasneb ka suur raha. 10a tagasi, Ameerika Suure Internetimulli aegadel läks päris paljudel läbi selline "äriplaan" investoritele maha müüa, kuni investoritel mõistus tagasi koju tuli ja valdav enamus sellistest pankrotti läksid.

Teine variatsioon veidrast äriplaanist on see kui tulude plaan on üsna usutavalt tõestatud, kuid kulud on realistlikult kirja panemata jäänud ja pisut arvutades selgub et kulud on tuludest 2x suuremad. Näiteks siis suurepärane plaan osta kokku Tallinna kesklinna kortereid et siis neid väljaüürima hakata. Kahtlemata on nende järgi nõudlus suur ja hea kaup läheb hea hinnaga kui soe sai, aga arvutused kulude osas tehke ise.

Tegelikult tuleks esmalt aru saada teoreetilisel tasemel, et milles seisneb üks hea äriplaan. Vastus on: selge lisaväärtuse pakkumises kellelegi, kes on vamis selle lisaväärtuse eest maksma. Mida aga tähendab see üleekspluateeritud sõna "lisaväärtus"? Lisaväärtus kliendi jaoks on...

• ...kui ta saab tänu Sinule hakkama kulutades vähem raha. Näited: Säästumarket, Netikuller.ee
• ...kui ta saab mingi tegevusega hakkama mugavamalt, efektiivsemalt, kulutades vähem AEGA. Ärikliendi jaoks tähendab vähema aja kulutamine sama, mis vähem raha kulutamine. Näited: internetipank, kullerteenused, kõikvõimalikud kompleksteenused. Nimekiri on lõputu. Eraisiku jaoks käivad siia nimekirja kindlasti kõikvõimalikud interneti-tutvumissaidid, samuti kõrvalmajja tehtud kauplus, mobiiltelefon. Arvan et 90% äriplaanidest pretendeerib siia kategooriasse.
• ...kui ta saab tänu Sinu teenusele teenida rohkem raha. Tulude suurenemine peab muidugi olema suurem kui Sinu teenusele kulutatav :). Siia kategooriasse kuuluvad kõikvõimalikud turundusteenused. Eraisiku jaoks aga näiteks cv.ee, kuulutustelehed.

Kui oled tuvastanud, millist lisaväärtust plaanid pakkuda, on järgmise etapina vaja läbi mõelda ja katsetada, kas ja kui palju selle eest ollakse valmis raha maksma. Ja siis veenduma kas kulud lubavad ka kasumil tekkida.

Kuigi see jutt siin tundub pisut väljuvat antud blogi temaatikast, on tegelikult asi lihtne: investori huvi pälvimiseks on peamine vastata selgelt küsimusele: where is the money. Kõik ülejäänu on teisejärguline. Mida selgem ja atraktiivsem on äriplaani "where is the money"osa, seda kannatlikum on investor Sinu kõigi veidruste ja kapriiside osas, millega tuleb tal läbirääkimise käigus tegemist teha :)

See blogipostitus on kirjutatud ajujaht.ee projekti raames

Ega minu idee liiga tobe või toores pole?

Just sellist küsimust peaks iga investorit otsiv ettevõtja esmalt endale esitama. Pane oma äriplaan lühidalt kirja ja võta see endale ette järgmisel päeval, kujutades ette et selle on kirjutanud keegi võõras ja ta küsib Sult raha. Kõikidest rahanumbritest võta korraga üks või kaks nulli tagant ära, nii et summad Sulle endale realistlikud tunduksid: nii et investeeringusumma oleks vähemalt Sinu ühe kuu sissetulek ja kui Sul on säästusid, siis vähemalt pool neist.
Kuidas tundub? Kas on ikka nii hea plaan, et paneksid oma raha sinna? Järgnevalt pane see plaan mõne oma sõbra ette ja küsi kas ta investeeriks. Samas pead Sa teadma sõbra riskitaluvust, sest kui ta eeldab et vähemalt algkapital peab 100% säilima, ei pruugi tema pessimismi korral asi olla mitte viletsas äriplaanis vaid hoopis tema konservatiivsuses.
Lisaks sellele et enese ja sõbra peal idee kontrolliga hoiad ära mõne piinliku hetke investori ees, võibki nutikas investor Sind panna täpselt sellise tingimuse ette, et pead ise ka raha sisse panema, sellises summas mida Sul oleks valus kaotada. Ta teeb seda kindlustamaks et ettevõtja teeks rahaga vähem lollusi, et ta iga kulutuse tegemisel tunneks et see tuleb ka tema taskust. Olen näinud äriplaane, kus pool jutust koosneb sellest et kui trendikat mööblit kontorisse ostetakse ja kui ilusad autod liisitakse. Nojah, kui äriplaan näeb ette megakasumit alates esimeset kuust (palun andke mulle ka teada sellistest investeerimisvõimalustest, kui nad ikka legaalsed on), võiks ju kõik asjaosalised ennast üle kullata. Aga üldjuhul tuleb olla esialgu mõistlikult kokkuhoidlik ja investorilt võib vabalt tulla iga kulurea kohta õigustatud küsimus: kuidas see kulutus viib suurema kasumini ja kui tegemist on vajaliku kulutusega, kas siis valitud on ikka variantidest kõige kasulikum. Porche Cayenne näiteks on tore auto, aga pakiveo teenust saab kindlasti kasumlikumalt teha Ford Transiti abil, kusjuures paludel juhtudel viib suurema kasumini kasutatud auto.
Kuludest olulisem on muidugi tulude pool ja nende ennustamine. See on alati raskem kui kulude hindamine. Tulude osas ei ole reeglina olemaski mingit tõestust, et Sa just nende müügnumbriteni jõuad. Selles mõttes on äriplaani esitamine investorile kui üritus tõestada tõestamatut. Nagu pajamüüja, kes väidab et tema pajas valmivad maitsvamad toidud. Tuleb leida võimalikult palju oma väidet tõestavaid argumente, et ostata oma äriplaani kaitsta. Ja kui idee on sõprade peal testitud, on Sul vastused paljudele investori küsimustele juba varem valmis mõeldud.
Kontrollküsimus: miks üldse investorid on nõus oma raha panema projekti, kus ei ole lõplikku tõestust sellele et millised saavad olema tulud ja sellest tulenev kasum? Vastus: sest nad on nõus riskima selle nimel et saada kordades kõrgemat investeeringu tootlust kui pakub garanteeritud tuludega investeering, nagu näiteks pangadeposiit.
Kuna tulud reeglina garanteeritud pole, võid tihti oodata investorilt sellist küsimust: aga mis juhtub siis kui kõik läheb nii halvasti kui üldse saab minna? Selle all ei mõelda üldiselt siiski varianti et Sa investori raha pihta paned ja sellega soojale maale pensionile lähed vaid pigem seda et milline saab firma eelarve olema juhul kui Sina annad küll endast parima, kuid majandus on kriisis, kliendid kaupa ei osta ja igasugused kulud on lakke hüpanud.
Ühesõnaga, kuna investor ei pruugi Sulle anda mitut katset oma idee esitamiseks, proovi see investeerimisettepanek enne ära kellegi teise peal. Kui vähegi võimalik, siis küsi "katsealuselt" päris investeeringut (mitte et kas ta tahaks investeerida kui ta miljokas oleks), ehk siis kas ta ongi valmis päriselt oma raha panema Sinu äriprojekti. Vastused võivad olla väga erinevad, kuna inimestel on kalduvus oma majandusliku mõtlemise ajusagarad sisse lülitada alles siis kui oma raha päriselt mängus on.

See blogipostitus on kirjutatud ajujaht.ee projekti raames

Investor - mis loom see on? Sissejuhatuseks.

See blog siin kakkab käsitlema teemat: mis loom see investor selline on ja kuidas temaga hakkama saada, vaadates investeeringut vajava ettevõtja mätta otsast. Ehk siis siinkohas räägime investorist kui starteegilisest investorist, mitte börsiguurust kes poole ööni NYSE futuuridega sahistab. Ehk investorist, kellel on suur osalus ettevõttes.
Olles näinud milliste ideedega ettevõtlikud noored investorite jutule tulevad, on selge et investoreid ufodeks peetakse. Veidrikeks, kellel raha pangakontole ära ei mahu ja kes tahavad seda toppida ükskõik kuhu, väljaarvatud ahjusuu ja maksuamet. Tegelikult aga ei ole investor oma raha peale kuri. Sinu vanaemast erineb ta oma rahalistelt eesmärkidelt vaid selle võrra et ta on raha paigutamisel valmis riskima investeeritud raha osalise või täieliku kaotusega, kuid seda vaid juhul kui eeldatav tootlus antud investeeringult on kordades kõrgem kui deposiidilt saadav intress (mis on hetkel 6..8%). Kui aga investor eeldatavat tootlust enda jaoks selgeks ei tee, on tegu hoopis filantroobiga.
Üks põhjus miks investoreid pillajateks peetakse on see et nad ei taha eriti midagi kuulda pisikestest paarikümne tuhande kroonistest investeeringutest. Tõepoolest see nii kipub olema, aga põhjus on hoopis selles et investori jaoks maksab ka aeg, mis ta ise projekti hindamiseks ja hilisemaks jälgimiseks kulutab, pluss veel juriidilised ja raamatupidamiskulud, asjatundjatega konsulteerimine. See tähendab et reaalselt ei ole võimalik teha investeeringut alla paarikümne tuhande krooni KULUTAMISETA investori poolt, lisaks tehtavale investeeringule. See omakorda tähendab et oodatava kasumi saamisele lisaks ka nende kulude katmiseks peab väikese investeeringu tootlus olema VÄHEMALT paarsada protsenti aastas. Kui Sa aga sellise tootluse suudad usutavaks teha, võib isegi diil tulla.
Müüt on ka see et investor saab olla vaid pururikas vana, kes sõidab Maybach'iga presidendi vastuvõtu ja Egoist'i resto vahet. Tõsi ta on et "täiskohaga investor" olemiseks on vaja piisavalt kapitali et investeeringute tootlus jooksvalt leiva lauale tooks, mis ei pruugi reaalne olla alla miljoni kroonise kapitali puhul. "Töö kõrvalt investoreid" võib aga leida ka lihtsurelike seast, ehk siis reaaluses võib algajaid või potentsiaalseid investoreid olla Sinu tutvusringkonnas rohkem kui arvata oskad. Piisab vaid sellest kui tal on piisavalt vaba raha et see kataks mingigi osa Sinu ettevõtmise investeeringuvajadusest ja ta on hea kasumi lootuses valmis oma rahaga ka riskima.
Niisiis. Kuna investor ei ole ufo ja ta on üldiselt väga ratsionaalselt käituv inimene, peaks olema ju ühise keele leidmine lihtne - tuleb vaid ennast tema kingadesse mõelda et aru saada kas Sinu enda ettepanekud on mõistlikud. Investori mõttemallist arusaamiseks on aga vaja teada mõningaid nüansse, mille peale esialgu ei tulegi... sellest edaspidi.

See blogipostitus on kirjutatud ajujaht.ee projekti raames