Väike matemaatikatund. IRR.

Kui minult küsida et kuidas arvutada investeeringu tasuvust aastates, vastan ma et seda ei tohikski arvutada sest see on üks eksitav ja mõttetu number, millele on oluliselt paremad alternatiivid. Esmalt on põhimõtteliselt vale arvutada aega, et "kui ruttu ma oma raha tagasi saan", kuna "oma raha raha tagasi saamine" ei ole ju eesmärk. Investori eesmärk on hoopis kasum. Eesmärk on panna oma mammona kõige kasumlikumasse investeeringusse, mitte lihtsalt ruttu esialgu sissepandud raha tagasi saada... kui see oleks eesmärk, siis oleks kõige mõistlikum raha hoopis taskus hoida, siis saab selle kätte alati 10 sekundiga!

Ok, mõned näited...

• panin 100'000kr pangadeposiiti, nädal hiljem maksti mulle arvelduskontole tagasi 100'108 krooni (aastase intressimäära 5.6% alusel). Kasum 108kr, kas pole? Ja seda nädala ajaga. Ühesõnaga, investeeringu tasuvusaeg oli 1 nädal. Kas selle järgi võiks otsustada et pangadeposiit ongi üleüldiselt parim investeeringuvõimalus? See oli retooriline küsimus, muide :)
• Võrdleme 3 erinevat investeeringut. Igal juhul investeeritakse täna 1000 krooni.
  - esimesel juhul saad kuu aja pärast tagasi 900 krooni ja aasta möödusdes saad veel 100 krooni
  - teisel juhul saad aasta möödudes 10'000 krooni
  - kolmandal juhul saad aasta möödudes 100'000 krooni.
  Nagu näha, on kõigil kolmel juhul investeeringu "tasuvusajaks" täpselt 1 aasta. Aga kas see teeb need investeeringud võrdseks ja paneb Sind juurdlema selle üle et kuidas võrdsete variantide vahel valida? Vaevalt küll. Ja kui neljandaks variandiks lisada, et 2 aasta pärast saad tagasi hoopis 1'000'000 krooni, kas praagid selle variandi välja, kuna sellel on 2x pikem "tasuvusaeg"?

Siinkohas tõmbame kriipsu alla "tasuvusaja" teemale ja räägime mõistlimumatest asjadest. Ehk siis IRR'ist. IRR teeb investeeringud omavahel võrreldavaks, annab investorile aluse otsustada millist investeeringut eelistada. Ehk siis investori elu on lihtne: arvutab erinevate äriplaanide rahavoogude tabeli abil IRR'i, valib pakist parima IRR'iga plaani ja paneb raha teele. Või siis ei ole päris nii lihtne? Miks ei ole?

Esiteks, viga IRR'i ennustamisel. Äriplaani realistlik stsenaarium võis küll arvutuslikult lubada 52.4% IRR'i, aga aastaid hiljem ei imesta vast keegi kui reaalseks osutub -10% või 200%. Internetiäride puhul ei imestada ka -100% või 1000% peale. Investori mure on ennast äriplaani tagamaadega põhjalikult kurssi viia, et tekitada oma hinnang: kuidas käituvad erinevad sisendid, millest äri edu sõltub... Kas turg kasvab või langeb? Kas firmajuht on suudab teha mida äriplaanis kokku lubab? Kuidas sisendite hinnad muutuvad? Olles enda jaoks nendele küsimustele vastuse saanud, hindab ta, mis on erinevate stsenaariumite realiseerumise tõenäosus. Ehk siis, otsustamise hetkeks ei ole investoril konkreetse äriplaani kohta mitte ainult üks IRR number vaid ports kombinatsioone erinevatest IRR-idest ja nende realiseerumise tõenäosustest, ehk teoreetiliselt midagi sellist:

(Antud näites muide on kaalutud keskmine IRR 52% ja selle kokkulangemine graafiku tipuga on juhus)

Sellist pilti joonistatakse välja harva, kuid investor reeglina oma peas mingi sarnase ülevaateni jõuab. Ja sellist analüüsi ei saa investeeringu taotleja investori eest lõpuni ära teha, kuna see sisaldab ju ka investori hinnangut management'i võimekusele ja tegelikult ka investori hinnangut selleel, et mis tõenäosusega tema rahaga lihtsalt palmisaarele putku pannakse.

Olles mitme investeeringu võrdlemisel sellesse staadiumisse jõudnud, on juba võimalik küll variandid kaalutud keskmise IRR järgi ritta seada, kuid sellest veel ei piisa. Ühele või teisele poole kaalutavad otsustust veel:

• Investori üldine riskivalmidus. Hoolimata üliheast eeldatavast tootlusest on paljude jaoks aktsepteerimatu see investeering kus kahjumisse jäämine vähegi võimalik tundub.
• Sarnase IRR juures on ALATI eelistatum variant kus on määramatust vähem, kus on suurem tõenäosus et investeeringu tootlus satub lähedale eeldatule - mitte liiga palju üle ega alla ootuste. Mõtle ise: kui Sulle pakutaks et kas saad nädala pärast 1000 krooni või loositakse Sulle välja 900 ja 1100kr vahel, kumma valiksid? Tõenäosuse kohaselt saadav raha on mõlemal ju sama, 1000kr. Lotot armastavad paljud, aga investor valiks sel juhul kindlama variandi, kuna nii saab paremini planeerida järgmise investeeringu tegemist.
• Sama IRR puhul on alati eelistatum ka variant, kus investeeringust saadavate väljamaksete aeg on täpsemini ennustatav. Lihtne näide: kui paned oma raha pangadeposiiti, saad konkreetselt määrata et täpselt kuu aja pärast tehtagu väljamakse. Kui aga pank pakuks et nad maksavad sama intressimäära alusel raha Sulle tagasi täiesti suvalisel hetkel, võibolla homme, võibolla aasta pärast, kas keegi eelistaks seda varianti? 
• Likviidsus. Mis on šansid ja kulud et vajadusel oma osalus investeeringus maha müüa? Börsil olevad suurfirmad näiteks on ülilikviidsed: investeeringu turuhinnaga realiseerimine võtab aega alla tunni ja tehingukulud on olematud. Väikeettevõtte suurosaluse müügile võib aga  kuluda aasta ja tehinguga seotud kulud on üüratud tänu sellele et tuleb reaalselt müügitööd teha, huvilisi otsida. Ehk siis, sarnase IRR puhul on ilmselgelt eelistatud likviidsem investeering.

Tänaseks kõik.

See blogipostitus on kirjutatud ajujaht.ee projekti raames